Our little paradise :)

Vahvärk sai püsti! :)

Üle aasta lahtivõetuna Humaliste talu küüni all seisnud vahvärk-karkass sai 16. juunil sõprade abiga püsti!

Suured tänud teile – Artur Hendrik, Andres, Dushar, Meelis, Kalev, Urmas ja Rene.

Nüüd siis millalgi vaja haavalaastust katus lüüa ja seinatäited teha – siis saab külalistele öömajaks või endale/pereliikmetele ‘eraldumispaigaks’ kasutama hakata 🙂

Anarhia: mäss või vastastikune abi?

Anarhiast ja anarhismist rääkides on inimestel tavaliselt esimesena pähetulevad ja tavapäraisemad käibekeele vasted nendele mõistetele – kaos, korratus ja mäsu. Kuid see ei peegelda kaugeltki tegelikku olukorda. Sõnade mõisteväli on nihkunud ja seda negatiivses suunas. Kahjuks on see nihe ka ÕSi lehekülgedele jõudnud (e.g. an`arhia <1> korralagedus, kaos ; valitsuse, võimu puudumine, seadusetus).

Anarhismist on saanud enim valestitõlgendatud ja -mõistetud ning stigmatiseeritud ideoloogia – ilmselt juba 19. saj teisest poolest alates. Üks oluline põhjus, miks nii on läinud on ilmselt selles, et halvakspanu ja häbistamist on anarhismiideoloogia saanud kõigi tavapärase poliitilise spektri esindajatelt – kõigilt, kes valitsemise ja võimu omamise poole püüelnud on.  ‘Tümitamist’ on tulnud nii paremalt kui vasakult.
Ja oma osa ‘kaose’-stereotüübi kinnistamiseks on kindlasti andnud ka end ise ‘anarhistina’ määratlenud isikud oma tegudega – olgu need teod siis ajendatud teadmatusest või millestki muust.

Sellepärast tekkis mul mõte alustada nö. ‘anarhismi rehabiliteerimisega’  – jagada tekste ja materjale, mis anarhismi olemust minu arvates õigemini ja täpsemini avavad.

Alustamiseks sobib  väga hästi üks Hasso Krulli kirjutis üheksakümnendate lõpust, mis ilmus ajakirjas “Vikerkaar”.